Põhisõnumid
- Eesti mageveevarude seisund on üldiselt piisav katmaks rahvastiku ja majanduse vajadusi.
- Surve meie magevee seisundile tuleneb valdavalt põllumajandusest, tootmisest ja tööstusest ning vooluveekogumite paisutamisest.
- Pinna- ega põhjaveekogumite seisund Eestis ei ole paranenud ning Eesti ega Euroopa Liit tervikuna ei edene veekogumite seisunditele seatud eesmärkide saavutamise suunas piisava kiirusega.
- Alates 2010. aastast on nitraaditundliku ala põhjavee keskmine nitraadisisaldus tõusnud 61%.
- Puhas magevesi on eluks hädavajalik ning veekogumite hea seisundi säilimine järgnevatele põlvkondadele ülioluline.
Seisund
Pinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid, kanalid), seisu- (järved, tiigid) ning rannikuveekogudeks. Selleks, et pinnaveekogude seisundeid saaks paremini hinnata, jagatakse neid osadeks ehk selgelt eristuvateks veekogumiteks. Ühes pinnaveekogumis on ühetaoline looduslik tüüp, elukeskkond ja inimmõju. Eestis on 744 pinnaveekogumit, millest 635 on vooluveekogumid, 93 seisuveekogumid ja 16 rannikuveekogumid. Pinnaveekogumi seisundi hindamisel kasutatakse riikliku keskkonnaseire programmi raames kogutavat, veekasutuse aruannetest laekuvat ja muud kättesaadavat infot ning modelleerimist. Pinnaveekogumite koondseisund määratakse ökoloogilise seisundi (bioloogilised elemendid nagu näiteks kalastik, suurtaimed või suurselgrootud) ja keemilise seisundi (keemilised parameetrid nagu näiteks lämmastik, fosfor, raskmetallid) järgi, arvestades halvemat tulemust.
Põhjaveekogude seisundite paremaks hindamiseks jagatakse need osadeks ehk põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatavateks veemassideks. Eestis on 31 põhjaveekogumit, mille seisundite hindamisel kasutatakse riikliku seire raames kogutud infot. Põhjaveekogumi seisundi hindamisel hinnatakse selle keemilist ja koguselist seisundit. Keemilise seisundi hindamisel jälgitakse, et põhjavee keemilise koostise näitajad ei oleks üle kehtestatud piirväärtuste või et põhjavesi ei muudaks halvaks põhjaveetoitelise pinnaveekogu seisundit. Koguselise seisundi hindamisel jälgitakse veevõtu ja põhjaveetoitumise tasakaalu ning mereäärsetes piirkondades tuleb välistada soolase merevee sissevool põhjaveekihti. Koondseisund määratakse keemilise ja koguselise seisundi järgi, arvestades halvemat tulemust.
Mõjurid
Eestis on määratud Pandivere ja Adavere‐Põltsamaa nitraaditundlik ala (NTA), mille kogupindala on 3250 km2 ning moodustab 7,2% Eesti maismaapindalast. NTA hõlmab kas tervikult või osaliselt 10 omavalitsust, sealhulgas kaheksat valda ja kahte linna (Rakvere ja Paide).
Surve